5. veebruar
4. nädala neljapäev
Esimene lugemine
Lugemine Esimesest Kuningate raamatust: 1 Kn 2:1-4, 10-12
Kui Taaveti päevad liginesid surmale, siis andis ta oma pojale Saalomonile käsu, öeldes: „Mina lähen kõige maailma teed, ole siis vahva ja ole mees! Pea, mida Issand, su Jumal, on käskinud pidada, käies Tema teedel, pidades Tema määrusi, käske, seadlusi ja manitsusi, nõnda nagu Moosese Seaduses on kirjutatud, et sa võiksid targasti teha kõike, mida sa teed, ja kõikjal, kuhu sa pöördud, et Issand võiks kinnitada oma sõna, mis Ta minu kohta on rääkinud, öeldes: Kui su pojad hoiavad oma teed, käies minu ees ustavalt, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest, siis - ütles tema - ei puudu sul mees Iisraeli aujärjel. Siis Taavet läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti Taaveti linna. Ja aega, mis Taavet valitses Iisraeli üle, oli nelikümmend aastat; Hebronis valitses ta seitse aastat ja Jeruusalemmas valitses ta kolmkümmend kolm aastat. Saalomon istus oma isa Taaveti aujärjele ja ta kuningavõim oli väga kindel.
See on Jumala sõna.
Psalm 1 Aj 29:10cde-11abc, 11de-12
R: Sina, Issand Jumal, valitsed kõike.
„Ole kiidetud, Issand,
meie isa Iisraeli Jumal,
ikka ja igavesti!
Sinul, Issand, on suurus ja vägevus,
ilu ja hiilgus ja au,
kõik, mis on taevas ja maa peal.
R: Sina, Issand Jumal, valitsed kõike.
Sinul, Issand, on kuningriik
ja Sa oled ennast tõstnud kõigile peaks.
Rikkus ja au tulevad Sinult,
Sina valitsed kõike,
Sinu käes on jõud ja vägi,
Sinu käes on voli kõike
teha suureks ja tugevaks.
R: Sina, Issand Jumal, valitsed kõike.
Halleluuja Mk 1:15
Halleluuja. Jumala riik on lähedal;
uskuge evangeeliumisse! Halleluuja.
Evangeelium
Lugemine püha Markuse evangeeliumist: Mk 6:7-13
Jeesus kutsus need kaksteist enda juurde ja hakkas neid läkitama kahekaupa ja andis neile meelevalla rüvedate vaimude üle ja käskis neid, et nad ei võtaks teele kaasa midagi peale saua - ei leiba ega pauna ega vaskraha vöö vahele -, sandaalid olgu seotud jalga, kuid „ärge pange kahte särki selga”. Ja ta ütles neile: „Kuhu majja te iganes astute, sinna jääge, kuni te sealt paigast lahkute. Ja kui mõni koht ei peaks teid vastu võtma ega teid kuulama, siis minge sealt minema ja raputage maha selle koha tolm oma jalgadelt neile tunnistuseks.” Nii nad läksid välja ja jutlustasid, et parandataks meelt, ja ajasid välja palju kurje vaime ja võidsid paljusid haigeid õliga ja tegid nad terveks.
See on Jumala sõna.
6. veebruar
4. nädala reede
Esimene lugemine
Lugemine Siiraki tarkuseraamatust: Srk 47:2-11
Just nagu rasv eraldatakse tänuohvrist, nõnda erines Taavet Iisraeli lastest. Ta mängis lõvidega nagu sokukestega ja karudega, nagu oleksid need lambatalled. Eks ta oma nooruses tapnud hiiglase ja võtnud teotuse rahva pealt, tõstes oma käe lingukiviga ja lüües maha Koljati hooplemise. Sest ta hüüdis appi Issandat, Kõigekõrgemat, ja Issand andis rammu tema paremale käele vägeva sõjamehe hävitamiseks ning oma rahva sarve ülendamiseks. Siis ülistati teda kümne tuhande pärast ja kiideti Issanda õnnistuse pärast temale aukrooni andes. Sest ta lõi ümberkaudseid vaenlasi ja purustas oma vastased vilistid, murdes katki nende sarve tänapäevani. Kõigis oma tegudes andis ta kiitust Pühale, Kõigekõrgemale, ülistussõnadega. Ta laulis kõigest südamest ja armastas oma Loojat. Ja ta paigutas altari ette lauljad ning neilt kõlasid võluvad viisid. Ta andis pidupäevadele hiilguse ja korraldas pühade ajad täiuslikult, nõnda et Issanda püha nime kiideti ja pühamu kajas varahommikust alates. Issand võttis ära tema patud ja ülendas tema sarve igaveseks ajaks, andes temale kuningriigi lepingu ja aujärje Iisraelis.
See on Jumala sõna.
Psalm Ps 18:31, 47+50, 51
R: Ülistatud olgu mu päästmise Jumal.
Jumala tee on laitmatu,
Issanda kõne on sulatatud puhtaks;
Tema on kilbiks kõigile,
kes Tema juures pelgupaika otsivad.
R: Ülistatud olgu mu päästmise Jumal.
Issand elab, kiidetud olgu mu kalju!
Ülistatud olgu mu päästmise Jumal,
Sellepärast ma tahan, Issand,
Sind tänada rahvaste seas
ja laulda kiitust Su nimele.
R: Ülistatud olgu mu päästmise Jumal.
Sina teed suureks oma kuninga võidud
ning osutad heldust oma võitule,
Taavetile ja tema soole igavesti!”
R: Ülistatud olgu mu päästmise Jumal.
Halleluuja Lk 8:15
Halleluuja. Õndsad on need, kes sõna kuuldes seda kaunis ja heas südames säilitavad, ning kannatlikkuses vilja kannavad. Halleluuja.
Evangeelium
Lugemine püha Markuse evangeeliumist: Mk 6:14-29
Kuningas Heroodes sai kuulda - Jeesuse nimi oli ju saanud juba tuntuks -, et öeldi: „Ristija Johannes on üles äratatud surnuist ja seepärast toimivad tema kaudu imeväed.” Aga teised ütlesid, et ta on Eelija, aga teised, et prohvet nagu üks prohveteist. Aga Heroodes ütles sellest kuuldes: „Seesama Johannes, kelle pea ma lasksin maha raiuda, tema on äratatud üles!” Heroodes ise oli lasknud Johannese kinni võtta ja aheldanud ta vanglasse Heroodiase, oma venna Filippuse naise pärast, kellega Heroodes oli abiellunud; sest Johannes oli Heroodesele öelnud: „Sa ei tohi pidada oma venna naist!” Aga Heroodias kandis ta peale viha ja tahtis teda tappa, ent ei saanud, sest Heroodes kartis Johannest, teades ta olevat õige ja püha mehe, ning kaitses teda. Ja kui ta Johannest kuulas, jäi ta tihti kõhklema, ning kuulas teda meeleldi. Aga paras päev tuli siis, kui Heroodes tegi oma sünnipäeval pidusöögi oma ülikuile ja tuhatnikele ja Galilea peameestele. Ja Heroodiase tütar astus sisse ja tantsis. See meeldis Heroodesele ja pidulistele nii, et kuningas ütles tüdrukule: „Küsi minult, mida sa iganes tahad, ja ma annan sulle!” Ja ta tõotas ja vandus temale: „Mida sa iganes küsiksid, ma annan sulle, kas või poole oma kuningriigist!” Ja tüdruk läks välja ja ütles oma emale: „Mida ma küsiksin?” Aga too ütles: „Ristija Johannese pead!” Ja ta tuli kohe varmalt kuninga juurde sisse ja küsis: „Ma tahan, et sa otsekohe annad mulle vaagnal Ristija Johannese pea!” Ja kuningas jäi üsna kurvaks, kuid vannete ja piduliste pärast ei tahtnud ta olla tüdruku vastu hoolimatu. Ja kuningas läkitas kohe timuka käsuga tuua Johannese pea. Ja too läks, lõi vanglas tal pea otsast ning tõi ta pea vaagnal ja andis selle tüdrukule ja tüdruk andis selle oma emale. Ja kui Johannese jüngrid said sellest kuulda, tulid nad ja viisid ta surnukeha ära ning panid selle hauakambrisse.
See on Issanda sõna.